Rubén David González Gallego autobiograafia "Valge mustal" on üks neist teostest, mis haarab sind esimesest leheküljest ja ei lase lahti enne viimast punkti. See on lugu, mis võiks kuuluda Alexandre Dumas' sule alla, täis intriige ja dramaatilisi pöördeid, kuid tegelikkuses on see palju süngem ja valusam.
Gallego elukäik on täis karmi reaalsust – ta on mees, kes sündis kaheksakümne aastate Nõukogude Liidus ja kelle lapsepõlv möödus hooldekodudes, kus valitsesid karmid reeglid ja inimlikkusest oli puudus. "Valge mustal" ei ole lihtsalt järjekordne raamat – see on isiklik tunnistus, mis avab lugejale akna autori hinge, näidates, kuidas ta leidis endas jõu ja tahte elada hoolimata kõigest.
Raamatus olevad lood on esitatud novellide vormis, mis on kirjutatud selge ja lihtsa keelega, kuid mille all peitub sügav emotsionaalne jõud. Gallego ei hoia tagasi, kirjeldades Venemaa hooldekodude karmi reaalsust, kus valitsesid julmus ja lootusetus. Tema terav ja kohati must huumor lisab lugudele omapärase maitse, kuid ei varjuta nende sügavat inimlikkust.
Kuigi raamat võib tunduda pessimistlik, on selle keskmes siiski lootus ja elutahe. Gallego näitab, et isegi kõige raskemates olukordades on võimalik leida valgust ja põhjust edasi liikumiseks. "Valge mustal" on lugu vastupidavusest ja inimese vankumatust vaimust, mis inspireerib lugejaid üle kogu maailma.
Kui otsid raamatut, mis paneb sind mõtlema ja tunnetama elu väärtust, siis "Valge mustal" on just see, mida vajad. See on teos, mis ei jäta sind külmaks ja mida sa veel kaua pärast viimase lehekülje keeramist endaga kaasas kannad.
