Vahepealne õnn

Sandra läheb tagasi suguvõsa kodukohta, et peita end mineviku vigade eest ja leiab sealt veel ühe võimaluse õnnele.

Sandra Hurst on oma abikaasa maha jätnud. Jälle. Ta jättis kolledži pooleli, et abielluda Trentiga, lahutada temast ja abielluda temaga uuesti ning on nüüd vanemate ukse taga, et haavu lakkuda. Ent tema vanemad keelduvad seekord aitamast – emotsionaalselt ja rahaliselt.

Ta püüab meeleheitlikult kuidagimoodi raha teenida ja otsast alustada ning võtab vastu tädi pakkumise valvata suguvõsa talu Cub Creeki maaliliste Virginia metsade vahel. Kui Sandra kohale jõuab, avastab ta, et maja on käest lastud, tädi koer kadunud ja aed hirmsal kombel rohtu kasvanud. Ja ta kardab, et tema peatne endine abikaasa on tal kannul.

Tuttavas majas end sisse seadma hakates kerkivad esile võimsad saladused ja valusad mälestused, ent Sandra avastab, et mineviku valust eemale saamiseks peab ta omaks võtma tuleviku ilu.

Juurte juurde tagasi pöördumine – saades abi kenalt naabrilt Coltonilt ja tema pojalt, tädi truult koeralt Honeylt ja lopsakalt aialt, mida on võimalik korda teha – on ehk just see, mida Sandra vajab. See viimane võimalus võib anda talle tagasi eneseaustuse, aidata perekonnaga ära leppida ja avastada, millisest puust ta tegelikult tehtud on... ning saada selliseks naiseks, kes ta alati on olla tahtnud. Sel teel võib ta igas päevas natuke õnne leida.