Kas oled kunagi mõelnud, milline oli elu Gulagi sunnitöölaagris, kuid mitte vangi, vaid valvuri silme läbi? Ivan Tšistjakovi päevik "Siberi pärapõrgus" viib sind otse Stalini-aegse repressiivsüsteemi südamesse, kus noor ja andekas mees, kellel oli kirjanduslikku annet ja armastus kunsti vastu, leidis end ootamatult töötamas valvurina ühes Nõukogude Liidu kõige karmimas keskkonnas – BAMi ehitusprojekti sunnitöölaagrites.
See erakordne teos on haruldane pilguheit tollase süsteemi varjukülgedele läbi inimese, kes oli ise süsteemi osa, kuid samas ka selle ohver. Tšistjakovi päevikud, mis pärinevad 1930. aastate teisest poolest, on imekombel säilinud ja pakuvad detailirohket ning isikupärast kirjeldust laagrielust. Tema märkmed, mida ta illustreeris isetehtud looduspiltide ja vinjettidega, on aegumatud tunnistused inimvaimu vastupidavusest ja kultuuri säilimisest isegi kõige raskemates tingimustes.
Tšistjakovi enda saatus oli traagiline – ta ei pääsenud repressioonide haardest, vaid represseeriti lõpuks ise ja kaotas oma elu Teise maailmasõja lahingutes 1941. aastal. Tema päevikud on väärtuslikud, kuna selliseid dokumente, mis annaksid otsest tunnistust valvurite igapäevaelust, on äärmiselt vähe, kuna enamik neist ei soovinud ega tohtinud oma tegevusest jälgi jätta.
Kui sind huvitab ajalugu ja inimlikud lood, mis peegeldavad keerulisi moraalseid dilemmasid ja inimhinge sügavusi, siis "Siberi pärapõrgus" on raamat, mida sa ei saa mööda lasta. See on lugu, mis ei jäta kedagi külmaks, avades ukse ajastusse, mis on sama kohutav kui ka õpetlik.
