1972. aasta suvel tegi Poola armee kõrgem ohvitser Ryszard Kukliński julge ja ohtliku otsuse, mis muutis tema ja tema perekonna elu jäädavalt. Ta astus ühendusse Ameerika Ühendriikide saatkonnaga Saksamaal, Bonnis, et pakkuda oma teenuseid luureandmete jagamiseks. See samm märgistas algust ühele külma sõja ajaloo kõige märkimisväärsemale spionaažioperatsioonile.
Miks Kukliński sellise riskantse otsuse tegi? Tema südames oli sügav mure oma kodumaa Poola tuleviku pärast. Ta kartis, et kui Nõukogude Liit peaks otsustama rünnata lääneriike ja lääs vastaks tuumalöögiga, võiks Poola sattuda esimese löögi alla. Kukliński, kes oli üks Poola kaitseminister Wojciech Jaruzelski lähedasi nõunikke ja suhtles regulaarselt Nõukogude sõjaväelastega, kes valmistusid konfliktiks läänega, otsustas tegutseda.
Üheksa aasta vältel oli Kukliński CIA peamine allikas Ida-Euroopas, edastades neile hindamatuid andmeid. Ta toimetas läände kümneid tuhandeid lehekülgi salastatud dokumente, sealhulgas Nõukogude sõjaplaane Euroopa vastu ja teavet uuenduslike relvasüsteemide kohta. Kukliński, kelle koodnimeks sai "Kajakas" ja kes oli tuntud ka kui Jack Strong, elas pidevas ohus, kasutades salakohtumisi, peidikuid, nähtamatut tinti, miniatuurseid fotoaparaate ja salajasi raadiovastuvõtjaid, et edastada elutähtsat teavet läänele.
Ryszard Kukliński lugu on vapustav näide ühe mehe ohverdusest ja julgusest külma sõja keerises. Tema tegevus nõrgestas kommunistlikku režiimi ja aitas kaasa suurema konflikti ärahoidmisele, kuid see tuli tal ja tema perekonnal kõrge hinnaga kinni maksta. Benjamin Weiseri raamat "Salajane elu. Poola ohvitseri varjatud missioon" toob lugejateni selle põneva ja dramaatilise loo, mis on täis pingeid ja intriige, paljastades ühe mehe kangelasliku panuse maailma ajalukku.
