Kas olete kunagi mõelnud, kuidas tundub elada ajal, mil teie igapäevaelu saab äkki pöörde, mis viib teid tuhandete kilomeetrite kaugusele kodust, sunniviisiliselt? Ado Kisandi päevik "Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939–1947" annab teile võimaluse heita pilk ühe eestlase elule ja mõtetele läbi tema isikliku päeviku sissekannete, mis on kirja pandud ühel 20. sajandi kõige keerulisemal perioodil.
Ado Kisand oli osa traagilisest ajaloosündmusest, kui umbes 10 000 eestlast viidi 1941. aastal vägivaldselt Siberisse. Teie käes on võimalus lugeda tema alates 1939. aasta sügisest peetud päevikut, mis jäädvustab tema elu ja mõtteid kuni 1947. aasta novembrini. See on lugu vastupidavusest ja inimvaimu jõust, mis on põimitud igapäevaste sündmuste ja emotsioonidega, mida Kisand koges oma sundasumise ajal.
Eriline on see, et Ado Kisand ei jätnud päevikut pidamata ühelgi päeval, ja kui asjaolud ei võimaldanud tal kirjutada, tegi ta hiljem kokkuvõtteid möödunud päevadest. Tema kirjapandud sõnad ei ole lihtsalt ajalooline dokument, vaid ka kunstiteos – ta illustreeris oma päevikusissekandeid, lisades sellega veelgi sügavust ja isikupära oma lugudele.
Ajaloolane Toomas Hiio on andnud teosele kaalu ja konteksti, lisades põhjaliku eessõna ja kommentaarid, mis aitavad lugejal mõista toonaseid sündmusi ja nende mõju. Kui teid huvitab Eesti ajalugu, inimlik vastupidavus ja isiklikud lood suurte ajalooliste sündmuste keskel, siis "Saaks veel Eestissegi. Päevik 1939–1947" on teos, mida te ei tohiks mööda lasta. See on intiimne pilguheit ühe mehe elule ajal, mis proovile pani paljude inimeste saatuse ja vaimujõu.
