Kas olete kunagi mõelnud, mis juhtub pärast seda, kui süda seiskub ja hingus peatub? Ajakirjanik Tammy Coheni raamat "Päev, mil ma surin" viib teid sügavale surmalähedaste kogemuste maailma, kus tavalised inimesed jagavad oma uskumatuid lugusid sellest, kuidas nad on kogenud midagi, mis näib olevat elu ja surma piiril.
Kujutage ette, et olete naine, kes pärast operatsiooni ärkab uue, selgeltnägemisvõimega, või mees, kes peale GHB - tuntud ka kui korgijoogi - manustamist kaotab hingamisvõime, kuid naaseb siiski elavate kirja. Või et olete avariiohver, kes oma surmalähedases seisundis külastab sõbra unenägu. Need on vaid mõned näited raamatus "Päev, mil ma surin" käsitletud juhtumitest, kus inimesed on astunud sammu kaugemale sellest maailmast ja naasnud, et rääkida oma loo.
Tammy Cohen lähenemine nendele juhtumitele on avatud ja eelarvamustevaba. Ta uurib teooriat, et teadvus võib eksisteerida väljaspool meie füüsilist keha ja et see ei pruugi olla seotud ainult meie aju funktsioneerimisega. Raamatus jõutakse kolme põhjapaneva järelduseni, millest kõige olulisemaks peetakse arusaama, et surm ei ole midagi, mida peaksime kartma. Pigem on see vabastav kogemus, mis võib viia teadvuse üleminekuni uude olekusse ja ühtesulamiseni universumiga.
Kui tunnete huvi selle vastu, mis võib peituda elu viimase piiri taga, siis "Päev, mil ma surin" on teie jaoks kohustuslik lugemine. See raamat ei paku mitte ainult sügavat mõtisklust surma ja elu üle, vaid annab ka lootust ja uut perspektiivi sellele, kuidas me mõistame oma eksistentsi.
