Peegeldades oma elu keerukat teekonda, avab 1999. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Günter Grass oma autobiograafilises teoses "Mälusibul" südame ja mälu sügavused. Grass, kes on tuntud oma murrangulise romaani "Plekktrumm" autorina, viib sind kaasa oma noorpõlve lõppemisele Danzigi vabalinnas, mis kadus Teise maailmasõja keerises. Ta ei heitle mitte ainult sõja karmide reaalsustega, vaid ka oma sisemiste kirgedega, mis tõmbavad teda võrdselt nii kunsti kui ka kirjanduse poole.
Grassi elu on nagu sibul, mille igal kihil on oma lugu ja tähendus. Ta ei räägi ainult oma perekonnast, sõpradest ja õpetajatest, vaid ka sõjakaaslastest, kes kõik on jätnud jälje tema loomingusse. "Mälusibul" ei ole lihtsalt autobiograafia, see on ka toidu ja söömise tähtsuse tunnistus, alates sõja-aastate näljast kuni pidulike söömaaegade tähistamiseni, kus Grassi lauas kohtuvad nii reaalsed kui ka ajaloolised ja kirjanduslikud kujud.
Sibula koorimise metafoor mängib olulist rolli, vihjates mälu ebatäiuslikkusele ja ekslikkusele. Grass kutsub sind küsima, kas sinu enda elus ja ajaloos võib peituda teisi detaile ja variante, mida sa pole veel avastanud. "Mälusibul" on kutsuv ja provokatiivne, sundides sind mõtisklema omaenda mälestuste ja ajaloo üle. See on teos, mis ei jäta sind ükskõikseks, vaid kutsub sind kaasa mõtlema ja oma mälu kihte avama.
