Sisearhitektuuri valdkond on praegusel ajal silmitsi põnevate väljakutsetega. Eriala areneb ja otsib oma kohta, püüdes mõista inimese ja tema ümbruse vastastikust mõju. Hiljutine pandeemia sundis paljusid meist oma koduseid ruume uue pilguga vaatama, tuues esile nende tähtsust meie igapäevaelus. Kas sisearhitektuur on lihtsalt arhitektuuri osa või on see midagi enamat, tegeledes ruumiga, mis on inimesele kõige lähemal ja mõõdetud inimese enda tajude järgi?
Eesti kontekstis tuntud kui sisearhitektuur, laiendavad spetsialistid oma tegevusvälja kaugemale pelgalt siseruumidest, kujundades inimese ja ruumi suhteid ka linnakeskkonnas. Õppekavad ja eriala nimetused on mõnes riigis muutunud, pakkudes terminiga "interior design" rohkem otsingulisust ja vabadust.
Ajaloolaste Aron Gurevitši ja Robin Evansi tööd ruumitaju ja kultuurilise maailmapildi kohta näitavad, kui sügavalt on inimese bioloogia seotud kultuuriga. Ruumiloomes lähtutakse eeldusest, et keha ja psüühikaga seotud universaalsed vajadused on suhteliselt püsivad, kuid tehnoloogia ja ühiskondlikud muutused on viimasel ajal toonud kaasa kiireid arenguid, mis avavad ruumikunstile uusi ja põnevaid võimalusi.
Antud numbris uurime nii ruumiloome vähem muutlikku poolt, mis on seotud keha ja kognitiivsete protsessidega, kui ka kiiresti arenevat poolust, mis on mõjutatud ühiskondlikust arengust ja tehnoloogiast. Me vaatleme tõenduspõhiseid psühholoogilisi vajadusi sisearhitektuuri kontekstis ja uurime keskkonda nimega Risoopia, mis stimuleerib meie tajuorganeid ja laiendab mõttemaailma.
Narva kindluse näide toob esile ootused kaasaegsele muuseumiruumile, samas kui Paksu Margareeta tornis asuva meremuuseumi sisearhitektuuri loomisel kasutatud virtuaalreaalsuse seadmed ja fotogrammeetria näitavad tehnoloogia rolli selles protsessis. Aju-arvuti liides võimaldab mõõta, kuidas keskkond mõjutab inimese meeleseisundit, andes ruumielamuste kavandamisele teadusliku mõõtme.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdisaal on näide terviklikust ruumikunstist, kus kohtuvad kehaline, kultuuriline ja tehniline, et luua keskkond, mis soodustab oskuste ja kogemuste arengut. Akustik Linda Madalik on kirjeldanud saali võimet edastada muusikateost sügaval tasandil.
Ruumikunst, nagu iga teinegi kunstivorm, areneb pidevalt, seades end küsimuse alla ja otsides uusi tähendusi. Käesolevas numbris laiendame oma vaadet ja uurime maailma ka vannitoa perspektiivist, rõhutades igapäevase keskkonna mõju meie harjumustele ja isiksusele.
See väljaanne tähistab Eesti Sisearhitektide Liidu 30. aastapäeva, märkides eriala olulist verstaposti ja selle panust meie elukeskkonna kujundamisel.
