Avasta Lydia Koidula ajatu poeesia sügavus ja ilu, mis on tänaseni sama värske ja kütkestav nagu tema eluajal. Koidula sõnad, mis on kõlanud laulupidudel ja südameis, kõnelevad meile endiselt, nagu näiteks armastatud "Sind surmani". See luuletus on üks paljudest, mis kajastab Eesti rahva igatsust ja armastust oma isamaa vastu.
Koidula loomingus leidub romantilist vaimu, mis kutsub üles ühtsusele ja eneseusule, rõhutab hariduse olulisust ning vooruslikkust. Tema luules on tunda sügavat armastust Eestimaa vastu, mis on peidetud igapäevaelu kihtide alla nagu salajane jõgi, mis voolab läbi aegade.
Joonas Hellerma meenutab oma saatesõnas, kuidas Lydia Koidula ja Aleksander Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" kõlas Paide kirikus, tuues kuulajad kokku mineviku ja tänapäeva vahel, ühendades meid esivanemate armastusega, mis on sõnulseletamatu, kuid siiski sügavalt tuntav.
Koidula luulekogu on justkui aken, mis avab vaateid inimese hinge sügavustesse, õnne saladustele ja armastuse mitmekülgsusele. Iga luuletus on kui teekond, mis on ainulaadne ja kordumatu, viies lugeja rännakule läbi aegade ja emotsioonide.
Sinu ees on võimalus kogeda seda rikkalikku vaimupärandit, mis on köidetud nahkköitesse, et pakkuda nii esteetilist naudingut kui ka vaimset kosutust. Avasta Lydia Koidula luule ilu ja lase tema sõnadel puudutada sinu südant.
