Kas teadsid, et Eesti laulupidude traditsioon sai alguse juba aastal 1869 Tartus? See oli ajalooline hetk, mis pani aluse kultuurinähtusele, mis on tänaseks vallutanud kogu Eesti. Raamat "Laulupidu. Jannsen. Koidula. Avatakt" viib sind tagasi nende esimeste sammude juurde, mis kujundasid meie rahvuslikku identiteeti.
Raamatu autorid Rein Veidemann, Kadi Pajupuu ja Sirje Endre on loonud teose, mis tähistab Eesti laulupidude 150. aastapäeva. Sinu ees avaneb kolm omavahel põimunud lugu: esimese laulupeo sünnilugu, Johann Voldemar Jannseni ja tema tütre Lydia Koidula elu ja töö. Need kaks kultuuritegelast olid laulupeo vaimseks tuumaks ning nende pärand elab edasi meie lauludes ja luules.
Koidula luuletus "Sind surmani", mis esmakordselt kõlas Tartu laulupeol, on saanud üheks eestlaste ühtsustunde sümboliks. Raamatu lehekülgedel kõnelevad ajaloolised dokumendid, fotod ja kirjutised, mis toovad lugeja ette eestlaste esivanemad, kultuurijuhid ja laulukoorid. Lisaks leiad raamatust ka pilte tänapäevast, sealhulgas 2018. aastal Tartus avatud Jannseni ja Koidula mälestusväljakust, mis rikastavad meie mälu ja kultuuripärandit.
Rein Veidemann on öelnud, et laulupidu on eesti kultuuri tüvitekst ja rahvakirik. See on koht, kus eestlased tunnevad ühtekuuluvust ja kus meie rahvuslik uhkus saab uut jõudu. Akadeemik Jaan Unduski sõnul on laulupidu hetk, mil eestlased tunnevad end suurrahvaste kõrval võrdväärsetena.
Kui soovid sukelduda Eesti laulupidude ajalukku ja avastada, kuidas see kõik alguse sai, siis "Laulupidu. Jannsen. Koidula. Avatakt" on just sinule. See on lugu, mis räägib meie minevikust, olevikust ja tulevikust, ning kuidas üks lihtne laul võib ühendada rahvast läbi aegade.
