Kas olete kunagi mõelnud, kuidas kirjandus peegeldab eksiili, traumasid ja mälu keerukust? Maarja Hollo teos "Kõik, mis oli, on suurem ja suurem" on sügav sukeldumine nendesse teemadesse, pakkudes lugejale kümne aasta vältel avaldatud artiklite valikut. See raamat on justkui ajarännak, mis viib teid tagasi aastatesse 2008–2018, avades ukse kirjanduslike teoste maailma, kus eksiil ja traumaatilised kogemused on kesksel kohal.
Raamatu esimene artikkel viib teid August Mälgu ja Isaac Bashevis Singeri loomingusse, avades nende teoste kaudu eksiilis kirjaniku hingeelu. Teos ei piirdu aga ainult kahe kirjaniku analüüsiga, vaid laieneb ka Bernard Kangro rikkalikule pärandile. Kangro, kes põgenes 1944. aastal Rootsi, ei lasknud oma loomingulist vaimu vaibuda, vaid jätkas kirjutamist, avaldades eksiilis olles rohkem kui tosin luulekogu ja kuusteist romaani, samuti näidendeid, novelle ja kriitilisi ülevaateid.
Teie ees avaneb Kangro mitmekülgne maailm, kus ta mitte ainult ei kirjutanud, vaid oli ka kirjanduselu eestvedaja, andes välja ajakirja Tulimuld ja juhtides Eesti Kirjanike Kooperatiivi. Raamatusse valitud artiklid heidavad valgust Kangro romaanidele ja luuletustele, mis on mälu kirjanduse suurepärased näited. Teemade hulka kuuluvad mineviku jäljed olevikus, traumaatilise mineviku eetiline käsitlus, alla surutud mälestuste teadvustamine, mäletamise ja unustamise keeruline suhe ning mäletamine teiste eest.
Kui olete kirjandushuviline või lihtsalt soovite mõista paremini, kuidas kirjanikud oma isiklikke kogemusi loomingusse põimivad, on "Kõik, mis oli, on suurem ja suurem" kohustuslik lugemine. See on teos, mis ei jäta kedagi külmaks, kutsudes lugejat kaasa mõtlema ja süvenema eksiili, trauma ja mälu keerdkäikudesse.
