Kas olete kunagi mõelnud, kuidas digitaalne revolutsioon mõjutab Eesti kultuuri? Raamatus "Eesti digikultuuri manifest" toovad kokku Indrek Ibrus, Marek Tamm ja Katrin Tiidenberg, et uurida just seda küsimust. Eesti, mis on maailmas tuntud oma digitaalse edumeelsuse poolest, seisab silmitsi väljakutsega, kuidas rakendada seda innovaatilisust oma keele ja kultuuri hüvanguks.
2020. aastal, mida Kultuuriministeerium nimetas digikultuuriaastaks, ilmusid Tallinna Ülikooli ja ajalehe Postimees koostöös kakskümmend esseed, mis käsitlesid Eesti digikultuuri teemasid. Need esseed, mis algselt ilmusid Postimehe lisalehes AK, on nüüd kogutud ja laiendatud, et pakkuda sügavamat vaadet sellele, kuidas digitaalne maailm mõjutab meie kultuurilist identiteeti.
Raamatu autoriteks on mitmed tuntud Eesti mõtlejad ja eksperdid, sealhulgas Maria Hansar, Hilkka Hiiop, Madis Järvekülg, Veronika Kalmus, Rainer Kattel, Mare Koit, Oliver Laas, Mari-Liis Madisson, Merle Maigre, Anu Masso, Maarja Ojamaa, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Ulrike Rohn, Raivo Ruusalepp, Andra Siibak, Jaan Tallinn, Marek Tamm, Katrin Tiidenberg, Peeter Torop, Aro Velmet ja Andreas Ventsel. Nad jagavad oma teadmisi ja arusaamu, kuidas digiajastu võib mõjutada Eesti kultuuri säilimist ja arengut.
Kui teid huvitab, kuidas digitaalne maailm võib rikastada meie kultuurielu ja kuidas Eesti võiks oma digitaalset edulugu kultuurisfääris rakendada, siis "Eesti digikultuuri manifest" on teile kohustuslik lugemine. See on mõeldud kõigile, kes soovivad mõista, kuidas digitaalne ja kultuuriline maailm üksteisega põimuvad ja millised on võimalused meie kultuurilise identiteedi tugevdamiseks digiajastul.
