Kas olete kunagi mõelnud, kuidas kirjanikud omavahel suhtlevad ja milline on nende igapäevaelu? Jaak Urmeti teos "Diskursus" viib teid avastusretkele Eesti kirjandusmaailma südamesse, kus kohtuvad erinevate põlvkondade loomeinimesed. See raamat on justkui ajarännak, mis kulgeb läbi 1998. ja 1999. aasta, avades ukse Tallinna noorte kirjanike ning Peda eesti filoloogia tudengite igapäevaellu ja loomingulisse köögipoolele.
Urmet, sündinud 1979. aastal, on ise osa sellest kirevast seltskonnast ning tema terav pliiats ja tähelepanelik silm portreteerivad nii tuntud kirjanikke nagu Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman ja Johnny B. Isotamm kui ka omaealisi säravaid isiksusi, sealhulgas Jürgen Rooste ja Contrat. Erilise tähelepanu all on Toomas Liiv – õppejõud, luuletaja ja kirjandusteadlane, kelle mõju ja isikupära on Urmet suutnud sõnadesse põimida.
Raamatu südameks on Urmeti enda päevaraamat, mis on pidanud ajaproovile vastu ja pakub nüüd lugejale mahukat valikut intiimseid katkendeid. Need päevikuleheküljed annavad autentse ja elava ülevaate tollasest kirjanduselust, paljastades isiklikke hetki ja sündmusi, mis mõjutasid kirjanike loomingut ja omavahelisi suhteid.
"Dikursus" kuulub raamatusarja "Kirjanikud omavahel", mis koondab enda alla kümne eesti kirjaniku kirjeldused kirjanduselu telgitagustest. See on lugu andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest, kes on aegade jooksul üksteisega kokku põrganud, armastanud, vihanud ja leppinud. Raamatust koorub välja pilt kirjanikest kui erakutest ja suhtlejatest, riigimeestest ja katlakütjatest, loojatest ja nende muusadest, kostitajatest ja külalistest – kuid ennekõike kui sõnameistritest, kelle looming kõlab nii luules kui proosas.
Kui kirjandus ja selle ajalugu on teile südamelähedased, siis "Diskursus" on teos, mis võiks teie raamaturiiulil kindlasti olla. See on lugu kirjandusest ja inimestest, kes seda loovad, ning nende vahelistest suhetest, mis on sama kirjud ja mitmekihilised kui nende teosed.
